Store spisesal
Stuora boradansála geavahuvvo gállamállásiidda stáhtaguossástallamiid oktavuođas, go leat jahkása mállásat Stuoradikkiin, ávvudemiid ja eará earenoamá dilálavuođain.
Olles ráidu árbevierut leat čadnon Stuora boradanlanja mállásiid guossohemiide. Go gongasla festiičiŋahuvvon olbmot bohtet ráidun oktan ieaset gussiiguin, de sii álo vázzet sisa Gammel Jægermars nuohtaide. Beavdesártnit dieđihuvvojit stuora messetbielluin maid Oslo Brannmenn adde skeaŋkan Gonagas Haakonii su 80-jagi beaivái 1952:s.
Dábálaččat guossohuvvojit njeallje borramureahta mat leat ráhkaduvvon norgga borramuávdnasiin. Olles doalut bistet golbma diimmu, ja go gonagasla čiŋahuvvon olmmoráidu fas vuolgá sálas olggos, de sii mannet Valdresmarsjen nuohtaide.
Sála láhtteviidodat lea 300 njealjádasmettara ja lei rehkenastojuvvon máksit 1500 spesidálera, mii mearkkaa 1/8 oasi das maid Stuora feastasála lei máksán. loahttaarkiteakta Linstow hálidii bidjat sálii gehppes hervemiid muddet sála ollisvuođa, danin go dat lei dan muttos stuoris ahte sáhtii neaktit vuollegaan vaikko allodat rohpái lei ge 5,7 mettara.
Hábmen ja herven
For at frembringe en pragtfuld Effect uden stor Bekostning (Linstow sitáhtta), oaččui málár Peder Wergmann bargun hervet sála pompeianskka hervemiiguin. Pompeianska hervenvuogis lei Linstow mielas riggodat maid sáhtii geavahit almmá beare ollu áittardanrusttegiiguin. Ja ii unnimusat, daid hervemiid sáhtii málet njuolga seaidnái.
Seammaládje go Beaivvála boradansálas ge, de doaimmahii Wergmann dán barggu maid ovttas August Thomseniin, gii oaččui ovddasvástádussan hábmet govvosiid. Gehppes ja earenoamá čábbát sárgojuvvon govvosat lea Stuora boradansála hervemiid mihtilmasvuohta. Dáiddalaččat ordnejuvvon lieđđehearvvat, roseahtat, rássebáttit ja palmeahtat gorkŋodit seinniid ja robi mielde.
Olympen ipmiliid portreahtat leat bárgiduvvon komposiuvdnii, ja dalle go sála vihahuvvui, de oaivvildedje guossit ahte sii orro dovdestallamen muhtun Christianiasosietehta áhkáid ámadeajuid Thomsen ipmilportreahtain. Dien birra lei oalle sáhka maŋŋá rahpandilálavuođa.
Stuora boradansála láhtti lea diagonálaruvttot áikaparkeahtta, muhto dat ii leat originála. Lanjas lei álgoálggus pláŋkoláhtti.
Sálas eai leat makkárge eará čiŋat go dat hervemat mat leat seinniin ja robis.
Čuovgaruvnnot
Stuora boradanlanjas ledje álggos gávcci prismačuovgaruvnnot, muhto birrasii 1900 – logu váldojuvvo dat eret ja vuvdojuvvo.
Go loahta divodedje ja ordnejedje 1990-logus, de gávdne Gonagas Oscar II ráđđenáiggi čuovgaruvnnuid muhtun gássas lovttas, ja dál heaŋgájit diet čuovggat ieaset sajis fas gos álgoálggus ledje, čiŋahuvvon láseprisma girlanderiiguin. Dát čuovgaruvnnot ledje tevdnejuvvon vásetin Stuora boradanlatnjii.
Láseliinnit leat maid gorrojuvvon Gonagas Oscar II áiggis. Láseliinniid ivdni lea seavdnjat ja dat leat čuovgageassit, nugo dalle dán áiggi galggai ge leat. Elrávdnječuovggas sáhtte atnit seavdnjadit ivnniid seinniin ja tekstiillain.
Biergasat
Stuora boradanlatnjii sáhttá lágidit 225 olbmui boradansaji. Dat lea eanet go Stockholmma loahta stuorámus boradansáles leat boradansajiiid, vaikko vel Stockholmma loahtas leat sullii njealje geardde eanet lanjat.
Bevddiide biddjojit Porsgrunn Porselenfabrihka dállearkkat ja Hadeland Glassvearkka láset. Servise lea ráhkaduvvon earenoamáit dán sálii ja lea hervejuvvon minstariiguin maid vuođđun leat adnon oasáat robi hervemiin. Silba borranreaidduid leat ráhkadan Tostrup ja Thune Christianias álggugeahčen1860-jagiid, ja leat čiŋahuvvon ovdde mállet riikkavearjjuin.
Beavdeliinnit leat irlándala damask, ja leat čuldojuvvon dakkár hearvvaiguin maid vuođđominsttar maid lea sála málejuvvon hervemat. Dat adnojedje vuostta geardde cuoŋománus 2000:s, dalle go Jordanis bohte ovddasteaddjit stáhtaguossástallamii.
Go beavdi lea láhččojuvvon, de leat stuorámus beavdečiŋat alla, gellehuvvon silbakandelaberat main guđes ge leat njeallje čuovgga. Dat leat Stuoradikki skeaŋkkat. Stuoradiggi attii diekkár kandelaberiid earet eará Gonagas Haakon 80-jagi beaivái, Gonagas Olav 60-jagi beaivái ja skeaŋkan dan oktavuođas go son ávvudii go lei logi jagi leama gonagassan 1967:s.
Láset, borranreaiddut, servise ja beavdečiŋaheamit speadjalastet Norgga gonagasviesu historjjá. Dát diŋggat leat skeaŋkkat maid leat oon riegádanbeivviide, ávvudemiide ja eará mearkabeivviide. Dán oktavuođas sáhttá namuhit Dronnet Maud vuostta riegádanbeaivvi maid ávvudii Norggas, skábmamánu 26. beaivvi 1905, go nissonolbmuidsearvvit miehtá riikka adde beavdečiŋaid, bolluid ja eará silbadiŋggaid dronnegii.
Dronnet Maud oaččui maid stuora ruvdnenservise eŋgelas álbmogis 1906:s. Dan skeaŋkkas ledje silbadállearkkat sihke gellehuvvon ja gellekeahtes, breahtta, borranneavvut, sálkorat basttiiguin, kandelaberat ja Warwick-vása kopiijat (okta romala urna maid leat gávdnan Hadrian Villas 1770:s). Servise leat maŋŋil ollistuvvon nu ahte sáhttá geavahuvvot stuorát lágidemiin.