Fugleværelset
Fugleværelset lea okta loahta eanemus dovddus lanjain, sihke danin go lanjas leat hervemat láhččojuvvon nu earenoamá lági mielde, muhto maiddái danin go dat lea vuordinlatnja audienssa ohcciide. Dán lanjas govvejit maid gonagasbearraa earenoamá allamielala dilálavuođain.
Lanja plánema oktavuođas čálii loahttaarkiteakta Linstow:
Værelset (...) er Opholdssted for Audienssøgende. Da disse ofte opholde sig der i længere Tid, vil det ikke være uhensigtsmæssigt, at give Værelset en saadan Dekoration, som kan give Beskjæftigelse og tillige er fattelig for Enhver. Jeg foreslaaer derfor Værelset decoreret paa Væggene med Landskaber, forestillende norske Prospecter. Som kjendt er Landet meget rigt paa saadanne, saa et passende Valg ikke er vanskeligt.
Hábmen ja herven
Loddelanja hervema gárvvistii Johannes Flintoe 1843:s. Motiivvain dovdojit dan áiggi naunálromantihkala bárut ja speadjalastet álbmoga badjáneaddji nauvnnala dihtomiela, mii mearkkaii eanet berotumi norgga lundui ja historjái.
Dáiddár Johan Christian Dahl bargu oaut almmuhuvvot plánačoakkáldaga norgga stáhpegirkuid birra (1837) ja su bargu oaut ásahuvvot Foreningen til Norske Fortidsmindesmerkers Bevaring (1844) ovttas eará dáiddáriiguin, lea ovdamearka mii čájeha dan áiggi guovddá fearániid.
Seaidnemáleriijat addet olbmui dakkár dovddu ahte orru čuoumen rabas, várddus viesus ja geahččamen norgga eatnamiid. Seaidnestoalpput, maid birra lea gissojuvvon humbil, leat dego govvarámmat maid siste oaidná dán riikka eanemus dovddus luondduguovlluid: Gaustatoppen, Vøringsfossen, Vedalsfossen, Jutulen, Kringen, Myrhorn, Filefjell, Drivdalen, Vindhella ja Feigum.
Lanjas leat ollu norgga loddelájat mat čohkkádit feara gokko, ja robis sattáhallá mearagoaskin.
Lassin norgga lundui, de leat stáhpegirkut leama dehála inspirauvdnan Loddelanja hervemii. Dan oaidná čielgasit sihke drágaornamentihkas mii lea seinniid birra rámman ja stáhpegirkoportálas mii lea málejuvvon konsolspeadjala birra lásiid gaskkas.
Flintoe málii njuolga pussejuvvon seinniide. Danin attai Loddelanja herven govttola, plánain lei rehkenastojuvvon máksit 889 spesiedálera ja 88 ortta.
Lanjas lea čuvges ránesivnnát málejuvvon láhtti. Láhtterátnu lea heivehuvvon láhti ivdnái ja das leat seammalágan ravdahearvvat go seinniid hearvvat. Rátnu ii leat biddjon áibbas seainne vuostá, vai láhtti soahpá oidnot.
Viessodávvirat ja diŋggat
Loddelanja viessodávvirat tevdnejuvvo latnjii 1846:s. Dat leat ráhkaduvvon áikamuoras, ja viessodávvirat mat das leat, leat konsollbeavdi ja speajal, guokte suffá ja 12 stuolu main lea ođđarenessansestiila. Sihke suffás ja stuoluin leat alla čielggit maidda lea gorrojuvvon ruoná plysj olggo.
Konsollspeadjala birra lea stáhpegirkoportala, mas lea norgga riikkavearju ja ledjon lea rámma bajábealde. Flintoe lei málen norgga riikkavearjju sierra. Go Norga dalle vel lei uniuvnnas Ruoŧain, de lei vierrun bidjat goappeat riikkaid riikkavearjjuid bálddalaga almmola oktavuođain. Gonagas Carl Johanii III lei dat dovdduide čuohcci ái – ja jáhkkimis son dáhtui juogo goappeat riikkaid riikkavearjjuid dahje juo ii goappáge. loahttakommiuvdna ii hálidan hárdit Gonagasa, ja čálii ieas raporttas:
Gaaldat: Biddjojuvvo go norgga riikkavearju álo ruoŧa riikkavearjju báldii ruoŧa Stockholm loahtas? Votum: Jus diekkár vierru ii geavahuvvo, de árvaluvvo ahte Christiania loahta emblema doalahuvvo.
Ja nu dat attai.
Loddelanja lámppát gullet vuostta lámpábulvii main lei el-čuovga Norggas.