Statsrådsalen
Stáhtaráđđi čoaggana lohttii dábálaččat juohke bearjadaga diibmu 11.00. Čoahkkimis čohkkeda stáhtaministtar Majestehta Gonagasa olge beallái. Dat eará stáhtaráđit biddjojuvvojit čohkkát árvoortnega mielde birra Gonagasa beavddi.
Gonagas Haakon VII áiggi sirdojuvvui stáhtaráđđesála vulos vuostta etáii. Arkiteaktavieljaguovttos Carl ja Jørgen Berner oaččuiga bargun heivehit dan boares váktasála Dronnetásodagas ođđa doibmii nugo stáhtaráđđesála. Ovdal dien de lei stáhtaráđđesála Gonagasásodaga almmola bealis nuppi etáas, dan lanjas mii dál lea Majestehta Gonagasa bargo- ja audiensalatnja.
Hábmen
Álgoálggus lei Linstow sárgon váktasála mas lei ruvttuiguin ráhkaduvvon ja hervejuvvon rohpi. Go rievdadigohte lanja stáhtaráđđesálan, de ollauhtte viimmat robi nugo arkiteakta dan lei álggos jurddaan ráhkadit.
1990-logus mearriduvvui ahte stáhtaráđđesála fertejedje stuoridit go dan lanjas ii lean doarvái sadji. Dan hástalusa čovde dan láhkái ahte njeide seainni mii lei ovdasála vuostá das bálddas. Dálá stáhtaráđđesála lea ge dasto ráhkaduvvon nu ahte guokte lanja leat biddjojuvvon oktii. Go lanjaid bidje oktii, de válljejedje ahte eai viiddit ruvttuiguin ráhkaduvvon robi nu ahte gokčá olles dan stuoriduvvon lanja. Boares ovdasála doalahii ge dasto ieas násttiiguin hervejuvvon robi mii das juo lei ovdalaččas, maid arkiteakta Arnstein Arneberg lei herven 1950-logus. Nu oaidnit ge čielgasit ahte dien guovtti lanjas álgoálggus leat leama goabbatlágan funkuvnnat.
Gonagas Olav ráđđenáiggi lei latnja fiskat, láseliinnit ruoksadat ja stuoluin lei rukses olggo. Sála divodanbargguid oktavuođas 1990-logus málejuvvo seainnit, láseliinnit lonuhuvvo ja stuoluide molso olggoiid, ja de adde latnjii dat ivnnit mat das dál leat; alit, vielgat ja golli. Ivnnit deattuhit lanja formálalavuođa.
Gonagasa beavddis
Majestehta Gonagasa truvdnostuolu lea tevdnen loahttaarkiteakta Linstow 1840-jagiin. Stuollu ráhkaduvvui Ruoŧas arkiteavtta tevnnegiid mielde, ja das leat ođđabarohkka stiilaelemeanttat.
Ruvdnaprinssa stuollu lea ođđaseabbo. Dat geavahuvvo due de go Majestehta Gonagas ja Gonagasla Allavuohta Ruvdnaprinsa goappeagat leaba stáhtaráđi čoahkkimis mielde. Go Ruvdnaprinsa jođiha stáhtaráđi Gonagasa ovddas, de son čohkká Gonagasstuolus.
Dat eará originála stuolut ráhkaduvvojedje 1880:s, ja lei snihkkármeasttir Schrøder gii ráhkadii daid Gonagas Oscar II stáhtaráđđelatnjii 2. etáas. Stuolut leat dál divoduvvon seamma dolo málle mielde, ja daidda leat gorrojuvvon heastauovkkas olggoat alit ivnnis. Maŋemus jagiid leat ollu ođđa stuolut boahtán latnjii, dat leat ráhkaduvvon juste seammaláganin go dat boares stuolut. Sivvan manne lea leama dárbu eanet stuoluide, lea go stáhtaráđiid lohku lea lassánan ráđđehusas.
Beavdi lea ráhkaduvvon cubamahognys, ja maiddái dan lea snihkkármeasttir Schrøder ráhkadan. Dađimielde go stáhtaráđiid lohku lea lassánan, de lea beavdi maid guhkiduvvon. Boarraseamos oassi beavddis lea Gonagasa truvdnostuolu bealde. Dan oasis beavddis leat lođát main stáhtaráđit álggos lávejedje vurkkodit báhpiriid ja čállinbiergasiid.
Lágain galgá riika huksejuvvot
Stuora jugendstiila čuovgaruvnno lea tevdnen arkiteakta Jørgen Berner. Dasa lea čállojuvvon Med lov skal land bygges gollehuvvon bustávaiguin. Dat sániid leat váldojuvvon Frostatinglágas, mii čállojuvvui sullii 1260:s.
Guđege čiegas heaŋgájit goaikkanashámát lámppát maid Høvik Lyls ja Hadeland Glassverk lea vásetin dan atnui ráhkadan. Čuovggaid hápmi čuovvu dan boares čuovgaruvnno hámi.
Dáiddala čiŋaheapmi
Stáhtaráđđesála máleriijat čalmmustahttet dehála dáhpáhusaid monárkiija historjjás maŋŋá uniuvdnabieđganeami:
- Kong Haakon på norsk grunn 25. november 1905
Gova lea málen Halvdan Strøm ja dat lei skeaŋkan Norges Industriforbundas ja Norges Rederiforbundas Gonagas Haakonii skábmamánu 25. beaivvi 1930.
- Kong Haakon avlegger ed i Stortinget 27. november 1905
Gova lea málen Harald Dal ja dat diŋgojuvvui Gonagas Haakon VII 50-jagi regeanta ávvudeapmái 1955:s.
- Kongefamiliens hjemkomst 7. juni 1945
Gova lea málen Axel Revold ja dat addojuvvui skeaŋkan Norgga ráđđehusas 40-jagi ávvudeapmái skábmamánu 25. beaivvi 1945. Uvssa guovttebealde mii manná vilges saloŋgii, leat Gonagas Haakon VII ja Gonagas Olav V portreahtat, ja daid leat ráhkadan Karl Steffensen Kjær ja Ottar Espeland. Go Gonagas Harald V doallá stáhtaráđi loahtas, de sus leat ieas áhči ja ádjá portreahtat goabbat bealde.