Carl Johan ja Gonagas loahtta
Gonagas Carl Johan lei álgoálggus hui áŋgir bargat dan badjelii ahte galggai huksejuvvot Gonagasla loahtta, ja son lei maid ollu mielde huksendoaimmaid smiehttamuain. Son válljii báikki gosa loahtta galggai huksejuvvot, ja lei Carl Johan gii bijai vuođđogeađggi 1825:s.
Ii lean daddjon gosa loahtta galggai huksejuvvot. Muitalemiid mielde, de lei Gonagas ie gii válljii viessosaji muhtun beaivvi go lei riidemen Bellevuealáis oarjjabealde dalá gávpotguovddáa. "Dákko galgá loahtta ceggejuvvot", galgá Gonagas Carl Johan lohkan. Jagi maŋŋá álggahuvvo huksenbarggut, ja golggotmánu 1. beaivvi 1825 beasai Gonagas Carl Johan bidjat vuođđogeađggi. Dat biddjojuvvui boahtteva loahttakapealla áltára sadjái.
Riiddut
Álggos lei Gonagas Carl Johan hui áŋgir oaut johtui loahttaái. Muhto go Stuoradiggi 1827:s ii dáhtton juolludit dárbbala ruhtadeami nu ahte livčče sáhttán joatkit huksenbargguiguin, de dulkui gonagas dan persuvnnala falleheapmin ieas vuostá. Huksenái attai ge dasto mearkan dan bieđganeapmái mii ráđđe dan guovtti stáhtafámu gaskka, ja buvttii čielgasit ovdan riidduid mat ledje Gonagasa ja Stuoradikki gaskkas.
Liikká lei Gonagas Carl Johanis dehála rolla barggaheaddjin ja maiddái eavttuid hábmejeaddjin Christiania loahta huksemis. Linstow plánii loahta viessogálvvuid ja dávviriid loahta váldoetáii nu movt Gonagas Carl Johan hálidii, vaikko son ie ii beassan goassege oaidnit Norgga gonagasviesu gárvvisin.
Monográmma
Son jámii 1844:s, jagi maŋŋá go sihke Norggas ja Ruoŧas ledje ávvudan ahte son lei čohkkán 25 jagi truvnnos. Oinnola duođatus dasa gávdno loahttakapeallas. Doppe lea Gonagas Carl Johana monográmma ja jahkelohku 1843 lea čállojuvvon gollebustávaiguin Gonagasčohkkánsaji bajábeallái. Dát lea áidna báiki olles dan visttis gos gonagasa monográmma ain lea oassin bissova, historjjála seaidnehervemiin.