loahta historjá
Gonagasla loahtta Oslos huksejuvvui gonagasorrunbáikin Gonagas Carl Johanii ja lei gárvvis 1849 giđa. Hoavvahoavda válddii loahta háldosis Gonagas Oscar I ovddas njukčamánu 15. beaivvi ja almmola viessovihaheapmi lei suoidnemánu 26. beaivvi seamma jagi, ja olles Gonagasbeara lei dan dilálavuođas mielde.
Evttohus ahte hukset sierra gonagasorrunbáikki Osloi, ovddiduvvui vuostta geardde Stuoradikkis 1821:s, muhto mearrideaddji álgga dása ahte galgá go huksejuvvot heivvola orrunbáiki, bođii Gonagasas alddis stuoradiggeproposiuvnnas maŋit jagi. Juolluduvvo 150.000 spesidálera loahta huksemii, vaikko riikkas ii lean nu beare nanu ruhtadilli. 1823:s nammaduvvui loahttakommiuvdna mii galggai vuovdalit stáhtasobligauvnnaid maid dienas galggai ruhtadit huksenbarggu. loahttakommiuvdna galggai maid leat bajemus dási ovddasvástideaddji bargguide olles huksenáigodagas.
Dánskala Hans Ditlev Franciscus Linstow (1787-1851) oaččui bargun tevdnet loahta.
Báikki válljen
Ii lean mihkke álkis áiid dadjat makkár báikái loahtta galggai huksejuvvot. Lohkko ahte lea Gonagas ie gii lea viessosaji válljen muhtomin go lei riidemen Bellevuealáis oarjjabealde dálá gávpotguovddáa. "Dakko galgá loahtta leat", galgá Gonagas Carl Johan leat cealkán. Dárbbala fápmudusat dasa ahte oastit dan eanaaláa gos loahtta dál lea, addojuvvo suoidnemánus 1823. Jagi maŋŋil álggahuvvojedje vuođđobarggut, ja golggotmánu 1. beaivvi 1825:s beasai Gonagas Carl Johan bidjat vuođđogeađggi. Dat biddjojuvvui boahtteva loahttakapealla áltára stealládahkii.
Plánat unniduvvo
Viessosaji bávkaledje jalgadin, ja vuođđomuvra lei gárvvis 1827:s. Ja de ledje ruđat juo buot golahuvvon, ja 1827 rájes gitta 1833 rádjái bisánedje buot huksendoaimmat danin go Stuoradiggi ii áigon juolludit lasi ruđa.
Álgoálggus ledje plánen hukset loahta H-mállegin, muhto váileva ruhtajuolludemiid geail de unniduvvo huksenplánat nu ahte lohttii attai U-hápmi. 1836 geasi ledje viesu oon juo dáhkevuollái, ja Linstow mátkkotii Danmárkui ja Duiskaeatnamii ohcat inspirauvnna viessodávviriid hábmenbargguide. loahta stohpoortnet gárvvistuvvui 1840-logus Linstow tevnnegiid mielde.
Ođđa olgguldas hápmi
Go Gonagas Carl Johan jámii 1844:s, de lei čielggas ahte loahtta lei beare unni ođđa gonagasbearraa dárbbuide. Gonagas Oscar I lagamus beara lei stuorát go ovddit Gonagasváinni beara. Danin mearridii Stuoradiggi lassijuolludeami vai besse olgguldasat čábbudit loahta ja viiddidit vistti oalgeosiid. Dáhkki, mainna ii oktage lea duhtava, vuoliduvvui, ja váldooassái huksejuvvui monumentála tempelhápmása hárji stoalppuid ala.
Rievdadusat
Dan rájes go loahtta váldojuvvui atnui 1849:s, leat čađahuvvon stuorát ja unnit rievdadusat. Loahpageahčen 1800-logu buoridedje saniteararusttegiid ja installerejedje elrávnnji.
Ovdalgo Gonagas Haakon ja Dronnet Maud bođiiga Norgii 1905:s, de lei loahtta adnon due duollet dálle, daid áiggiid go ruoŧa-norgga gonagas lei Oslos. loahtta ii deavdán lahkage daid gáibádusaid mat fertejedje leat dakkár vissui gos riikka boahtteva gonagasbárra galggai orrugoahtit bissovaččat. Ođđa Gonagasásodat ráhkaduvvui, ja ráhkadedje maid sihke lávggodan- ja hivssetlanjaid.
Gonagas Olav ráđđenáiggi (1957-1991) čađahedje unnit divodan- ja ortnegisdoallanbargguid.
Ođasmahttin
Go loahpageahčen 1990-logu suokkardedje loahta dilálavuođa ollislaččat, de gávnnahedje ahte lei dárbu dan viesu ollislaččat buoridit.
Vuostta mii dárbbauvvui buoriduvvot, lei elfápmorusttet. Elfápmorusttet lei dan muttos heittot ahte dagahii fuolastuvvama. Gievkkanrusttegat ja sanitearahoiddut ledje goasii dadjat juo leama divukeahttá 1906 rájes, ja bargodilálavuođat loahtas eai lean bargobirasnjuolggadusaid mielde. Buollinsihkarvuohta ja dollacakkit eai leat dohkkehahtti ja báhtarangeainnut eai lean sihkkarastojuvvon njuolggadusaid mielde. Dasa lassin čájehii viesu olgguldas hápmi ahte dat dárbbaa divoduvvot. Muhtun láhttefiellut ledje mieskagoahtán. Ollu sajit viesus ledje biddjojuvvon dan láhkái ahte eai lean vuohkkasat.
Gonagasla hoavva ráhkadii ja ovddidii generálplána ja ollislaplána 1993:s. Seamma jagi oaččui Statsbygg bargun álggahit ođasmahttinbargguid dainna ulbmiliin ahte čoavdit dárbbala gáibádusaid ja bidjat loahta dan meare dohkála dássái ahte dasa galgá maid ráhkaduvvot ođđa Gonagasorrunbáiki.
Ođasmahttin- ja rievdadusbarggut čađahuvvojedje ovttasbarggus stáhta ovddasteddjiiguin, Gonagasbearraiin geat ledje viesu ássit, Gonagasla hoavain ja Riikaantikvarain. Daid viiddis bargguid barggadettiin leat čađahuvvon stuora duohtadeamit gaskkohagaid váttis čovdosiiguin.
Statsbygg gárvvistii ja attii loahta fas viesu ássiid atnui njukčamánu 15. beaivvi 1999, beaivvát ala 150 jagi maŋŋá go loahtta vuostta geardde gárvvistuvvui ja addojuvvui dalá hoavvahovdii. Gonagasásodaga stohpoortnega ja viessodávviriid háhkan ja bidjan čađahuvvui sierra bargun 1999 rájes, ja dan barggu jođihii loahttahálddahus ja Gonagasla hoavva, ja ásodat lei gárvvis 2001 giđa.
2011 álggahedje viiddis dáhkkedivodanbargguid loahta váldogeahčis. Proeakta maid gohčodedje "Dáhkki dáhki alde", gárvvistuvvui 2012 čavčča. Dál leat dáhkkái bidjan ođđa veaikeloavddi, isolauvnna ja leat maid ođasmáhttan teknihkala rusttegiid.